‘Inɨkai Tirɨkariya – ‘Iwaurika xatsikayari | Miriam Rodríguez

Tiwewiwaame Miriam Rodriguez ‘uuximayátsikaya
‘uximayátsikaya: Mónica Ashida

 

Katsutɨtɨ 26 nuwiemexi 2022 ‘apaɨta 16 ‘apiri metseri ‘uti’atɨ

 

 

 

“’Axa tɨtɨ pekuyɨne,

perɨ xɨka ‘axamɨti’ane teteyunitɨakuni ‘iyaarimekɨ xeikɨa pɨyɨwe”

Albert Camus. La peste

 

 

Mayu 2022 mɨtiyɨane Organización de las Naciones Unidas (ONU) xei ‘utsika hetsie ‘ipaɨ putayɨ kename waɨkáwamekɨ yu’iyaaritɨa teɨteri ciel mil reuyeta meyɨpaɨtɨ memutayunitɨariekɨ ‘iikɨ wiyaritsíe ‘eena Mekiku. Meripaitɨ paitɨ, mɨɨkɨ kuruxi nɨ’arieyamete memɨyɨa takiekaripa mepɨheukukɨnixɨa, ‘ɨtɨmana weri ke memɨte’unierixɨ xapatsie mepɨte’aka’utɨa paɨ mepɨte’uxá kename “Mekiku hetsie ta’iwama memɨnawarietɨwe tayunaime tahetsie raaká: naitɨ kiekari metá kiekataari”.

 

 

Keyɨpaɨtɨ teɨtéri memɨtayunitɨariwa tukaari mɨyemie matsiri waɨkawa mepɨti’ɨrirɨme, kwetatɨrikatɨtɨ xuawekaku metá memɨkumaweritɨarie wa’iwaama mete’iyeiketɨwekakutɨtɨ, kuruxi manu’utɨka teme’uximayakakakutɨtɨ, ‘apɨta ‘axa ti’anetɨ pɨtiwaniere, kwinimieme mɨtitɨrɨkaɨyekɨ, paɨ pɨtiyuhekɨa kename mɨranukanuani kati’ane.

 

 

Ya‘aimieme takiekaripa weri pɨraku’ane kɨmanata pɨtatsitɨrɨkari ya temɨtekahunikɨ. Maana mɨ, pɨyɨwe temɨkatemarieka, tahepa xeikɨa temeuyunaka, xaɨtsie pɨta teheutanenieretɨ, tsiere ta pɨyɨwe, tatɨrɨkariyakɨ teyupariewietɨ yatemɨtahekɨarita kename ‘akú yaraku’ane, kenametsɨ ‘akú teyunaitɨ ‘iwamari teyɨa, kwiniya ya’anetɨ mɨtaaká teta’iwá. Ya tikwiniyatsíe, tewi huutatsíe pɨkuname: yati’anemetsíe mutaayuni ya mɨyuta’iwirieni mitanakekɨ.

 

 

Miriam Rodríguez mɨyɨane tihuutarieka pɨranukuwei, maana yu’iyaaritɨarika metá ke mɨtiuyemate yuwewiyaate pɨtiyetua. ‘Apɨreutewi ri tiparewietɨ ta’iwama wawaurika hetsíe, organización civil Familias Unidas por Nuestros Desaparecidos Jalisco, FUNDEJ matsi timatiwatɨ pɨparewie, maana mepaye’ú ‘ukári metá ‘ukítsi, ta’etsitaru ‘iwamarixi memutayunitɨarie wamaamáma, wa’ɨitama ya wakɨnama, waniwema, wamatsima metá wakurima wawawamete.

 

 

‘Inɨkai Tirɨkariya – ‘Iwaurika xatsikayari naime ‘iikɨ ‘a’ayetewimekɨ teɨtsiyapa mɨtiuyukaxei pɨtikuxeɨrie. Ya pɨtitewa Joseph Nye niukieya hetsíe ‘ayuka’ɨkeka, tatsɨari Universidad de Harvard ti’ɨkitaame, 1990 paɨ mutayɨ kename yeiyari metá ‘iyaaritɨarika xatsikayari hetsíe reuyutanieretɨ yɨwe téɨteri ke memɨteyukuhɨawe mɨwarutipata ‘apɨta ke mɨreuyehɨaka mɨpaɨ mɨtiwarayexɨrieni. Matɨarimekɨ mɨɨkɨ niuki ‘eriya ‘iitsɨkame pɨhetsiemetɨkai, ‘itɨmana ‘i’ɨtɨwame pɨretima kename waɨkáwa yunaki’erie teɨtéri ke memɨteka’u kɨmana kiekaripa mɨtiyupatani ‘aixɨ ‘iyaarimekɨ.

 

 

‘Uká Guadalupe Aguilar, FUNDEJ mutanuiwitsitɨa, hetsiena pɨtiyuhekɨa kename ‘akú ‘Inɨkai Tɨrɨkariya makatetɨani yɨwe, kɨmanatsɨ tinakemekɨ tineutatɨrɨkariya, ‘aixɨ ‘uuxumayátsika neuta’uyetɨa. Mɨɨkɨ niweya ‘ukamawereku tukaarieya pɨyupataxɨ, ‘aana mɨtiukatsutɨa ya tiwaunetɨ patɨa. Weri yatiyurieku, ‘umɨratiyune hipame téɨteri hepaɨna mɨtiwaruyuri warukaxeiyaka pɨretima kename ke mɨtiuhikweni ya tukaari ke mɨranuwimani haniere, tatsɨari hipame yu’iwama wahetsɨa mukuwaɨre, wahetsie mɨyukuparewieni, wahamatɨa tukaaripa mɨyeniereni, wahetsie retimamateketɨ metá yumaiyá yetuatɨ. Niuki “Pepɨkanutui” ‘anuyɨnemekɨ pɨwaranunanake téɨteri hetsɨana memɨye’axe yu’iwama mewawautɨwetɨ, kɨmana ‘iyaari teɨtsiya mewewietɨ.

 

 

Yu’iwama wawamete ke ‘anekɨa memɨyuxeiya tsɨ nakumɨire metá rakuheiweriɨkɨ, perɨta, mɨɨkɨ wa mepɨkateukahɨwa paɨ ti’eriya kename kehate yu’iwama memɨwarutatɨmai matsi wa’uuximayátsika memɨwawautɨweni. Tukaarikɨ teɨtsiya memɨyetuaya kuruxipa me’anuhutɨ yu’iwama mewawautɨwetɨ, maana mepɨtehetimamate tewi mɨki ke mɨtiuxeiya mɨretimanikɨ kemɨtiumɨ metá kemɨ’ane mɨyɨane, metá mepɨtetimamateke ke paɨ mɨtiutɨrɨkariya naitɨ ‘aixɨ mɨtiyu’uuximayatakɨ. Hepaɨna, mepɨtetimamateke ke mɨtiuyumieni, ke mɨtiuhiwa ke pauka meuyewekatsíe metá yu’iwa ke mɨtiuteɨta.

 

 

Ke memɨteyurie, nehepaɨtsitɨa waɨkawamekɨ matsi netsiumaritɨa pɨhɨkɨ ‘ikwai memɨwaruyetuirietɨkɨka kehate wa’iwama memɨwawautɨwe SEMEFO, kɨmana mepɨwawaɨritɨa metá wa’iyaari mepɨwatayuitɨwa, paɨ meteheikuwautɨ kename mɨɨkɨta me’itipika yu’uuximayátsika ‘aixɨ metekuwewiwatɨ. Nehepaɨtsita ‘aixɨ pɨka’ane yamemɨyɨaka memɨ’enierienikɨ kaukatɨ pɨta yapauka mɨɨkɨ parewiya meyetuiriekake tsɨ mekatenapiniyarieka; ‘apɨta memɨ’u paɨ mepɨteiti’enietɨkɨ kename wa’atɨtɨ waɨriyarika mepitɨarie. ‘Arike ke, nepeitimaitɨya kename yameteyurie ke memɨteheu’erie memeti’enierietɨyanikɨ.

 

 

‘Iwamarixi keyɨpaɨtɨ memukumaweritɨarie mepɨmɨire metá wahepaɨtsita tsi pɨkatiyɨane, wa’atɨtɨ yatatɨ pɨratiyɨxime pɨti’ane, tsipɨkara’eriwa, mexita memɨtɨmaiyarie matsi metimɨirirɨme, mexi ‘atsi karamatsiɨkɨ titayari mete’unawarie, ke memɨtetewakai pɨkaramatsiɨkɨ, xeikɨa tsɨri yunierika, yu’iwama me’utinawaiyarieka, wa’iwama xeikɨatsɨri meniwara’eriwa. FUDEJ memaye’u mepɨyehu metewautɨ kename naitɨ ‘aixɨ rakayɨni kename ‘aixɨ rakuyɨni, mepɨtekuxata naitɨ weri ke mɨraku’ane, kename ya xeikɨa tiyɨane mexitɨ kaiwatɨ ‘uma mexi tsikara’eriwa.

 

 

‘Iikɨ hiikɨ hekɨatsika ‘ipaɨ pɨreikuwawa kename tiparewieni mɨrayuhekɨarekɨ, ‘aixɨ mɨkati’anetsíe tiuyɨka tukaari muyutatɨmai mɨɨkɨ warahekɨarita ‘ayɨwekatsɨ wa’iwama memɨyuxeɨrie memɨwawautɨwe  metekuxatakaku, mete’iyeiketɨwekaku, mɨɨkɨ tatɨ meneka’uxipieni mewakaxeiyameke, mɨɨkɨ tatɨ meniwawautɨwe, meniwareuyehɨwa, metetane’ɨkitɨa kename ke temɨteku’eriwa, ta’iyaari ke mɨtiuka’eriwa tsiere yu’enieka.

 

 

Yati’anenemetsíe mɨtiparewiekakɨ Miriam Rodríguez maana petikeka yatikamietɨ, wateɨtatɨ waparewietɨ, hepaɨna karatɨtɨmaiyatɨ yu’uuximayátsika tatsɨari wichi tiwewiyarika. Pɨyutake mɨwakuxeɨrienikɨ wichi tiwewiyarika matɨa tukaari, pɨyutakwewiri mɨwateɨtakɨ kɨmana kiekari mɨtayuitɨanikɨ, kehate yu’iyaari memeiyepiri kawaratɨtɨmaiyatɨ kename ‘aku waparewieka.

 

 

Wewiyate mɨtiyuhekɨata pɨtikuxata ke paɨ yumɨiretɨ memɨte’u’uuximayá mete’anuyeyétɨ yuhetsie nuarika, niuki wahetsíe nunuwame mɨxuawe meku’iiwawatɨ, metewautɨwetɨ ‘aixɨ mɨrakayɨxɨanikɨ, yu’uuximayatsika ‘anɨkai tɨrikariyakɨ paɨ metehekuwaɨretɨ kename reumietɨ kiekari wareti’enietɨyani, waparewieni, kɨmana ‘iitsɨkate metá naitɨ kiekari ‘aixɨ mɨtikayanikɨ ya mɨti’anenetsíe.

 

 

Mónica Ashida Cueto